14 sept. 2015
Post by beauty.sandrelle.net
Täna enda pleilisti kuulates meenus mulle üks jutuajamine sõbrannaga ja paljud jutuajamised paljude teistega. Olime just minemas ühele üritusele ja ütlesin nii muu seas, et ootan sinnajõudmist juba ainuüksi Mari Jürjensi pärast, sest ma lihtsalt arrrmastan tema muusikat. Selgus aga, et minu sõbranna nii suures vaimustuses polnud, sest ta polnud kursis kellega tegu. Ja ega mina seda talle pahaks pane, sest ega minagi kõiki sõbrannade poolt armastatuid artiste kuula/tea.
Mitte küll otseselt selle jutuajamisega seoses, aga ma olen mitmetes seltskondades kuulnud väga tugevaid kriitikanooli eestikeelse muusika suhtes. Kui on läinud jutt Eesti muusika peale. Tundub, et mingi aeg oli kuidagi popp öelda, et “oi ei, mina küll eestikeelseid lugusid ei kuula, eestlased ei oska muusikat teha…” Sellise jutu peale lausa tahaks neid natukene raputada. 🙂 Ega Eesti muusika ei tähendagi ju ainult Vaido Neigausi, Getter Jaanit, Põhja-Tallinna ja Grete Kleini. Ja ma ei taha kedagi solvata, lihtsalt…
Minu meelest oskavad paljud meie kohalikud artistid eesti keele nii ilusaks laulda. Ja ma pole teps mitte kurb, et neil pole mitte mingit ambitsiooni nii öelda rahvusvahelises keeles laulda. Leian end eestikeelset listi kuulamas õhtuti, kui pea tahab kõikidest päeva kogutud mõtetest puhata. Siis on kuidagi eriti mõnus ilusat eesti keelt kuulata. Ma kuulan üleüldse väga palju muusikat, sest olen just selline inimene, kelle enesetunne või emotsioonid on läbi muusika kõigutatavad. Ehk et mu tuju on kerge läbi hea muusika rõõmsaks teha ja paneb mu mõttetöö käima ning unistused lendama.
Minu eestikeelne muusikamaitse on tõsi küll selline pigem rahulik, armastan džässi ja ballaadi, vähemtempokat pop’i, pisut folki, viimasel ajal ka räppi (kuigi jah, Eesti räpparitest meeldib ainult Genka).
Ja ma mõtlesin, et jagaks täna neid Eesti artiste, kes ikka ja jälle minu pleilisti “ära kaovad”. Ehk kellele olen truuks jäänud… Kohe kindlasti unustasin ma posu hääkaid ära. Jagage teie ka enda lemmikuid – kindlasti avastaksin ka enda jaoks midagi uut. Või mida teie üleüldse eestikeelsetest lauludest arvate? PS! Laulud on “peidus” pildi all ehk avanevad piltidele vajutades. 😉
× LENNA ×
× LAURA REMMEL ×
× SADAMASILD ×
× LIISI KOIKSON ×
× LAURI SAATPALU ×
× CURLY STRINGS ×
× TÕNIS MÄGI ×
× SANDRA NURMSALU ×
× VAIKO EPLIK ×
× GREIP ×
× JAREK KASAR ×
/fotod:
Lenna – Tiit Blaat; Laura – Stina Kase; Liisi – Ardo Kaljuvee; Eplik – Stanislav Moškov; muud erakogu
1 kommentaar
Ka mulle meeldib vahel lihtsalt Eesti keelsed laulud läbi kuulata.Mõnus tunne tekib. Kodumaa keel on ikka nii ilus 🙂
On onju! 🙂
Lenna on küll läbi aegade mu lemmik Eesti naisartist olnud! Fännasin teda väiksena juba Vanilla Ninja aegadel 😀 Ja tema uuemaid lugusid, mis lähiminevikus valminud on, on ülimõnus kuulata kas või üksinda kodus, sossu teki sisse mässitult, teed nautides ja… näiteks blogipostitust kirjutades :)))
Jaa, meil oli 3.-4. klassis oma Vanilla Ninja bänd ja ma imiteerisin ka alati Lennat. 😀 Nii et ta on mulle kohe eriti südamelähedane. Nii hea meel, et ta nüüd, mitu-mitu aastat hiljem & sooloartistina nii huvitav isiksus on. Ja et nii head muusikat teeb. 🙂
Absoluutselt nõustun 🙂 ♡
Minu üks läbiaegade lemmik on ka Laura ja teine naisartist on Ines. Meesartistidest on kõige sümpaatsem Henrik Sal-Salleri muusika 🙂
mmm! 🙂 Sal-Saller on chill vana ja laulud on hästi seltskondlikud tal ning enamus teavad alati tema laulusõnu peast. 😀
Ma tegelikult ei ole kunagi Sal-Sallerit või Smilersit ülemäära südamelähedaseks pidanud vms, aga kuidagi on ikka nende hittlugude sõnad peas ja kusjuures, nii uskumatu kui see ka pole, laulsid mulle Gruusias õhtusöögi ajal puhtaverelised grusiinid seda ”käime katuseid mööda” laulu 😀 Ma olin ikka päris üllatunud 😀 Ja laulsin siis muidugi kaasa! 😀
Kusjuures panid mind mõtlema, et ega ma ka väga palju eestikeelset muusikat ei kuula praegu… Kuigi kodus on Vaiko vinüül ja seda mängitasin korralikult ja suvel kuulasin raadiot ka päris palju, kust tahes tahtmata tuleb Eesti muusikat (mille vastu mul midagi ei ole, aga tihti on välismaa oma lahedam).
Vaiko ongi vist lemmik… Eesti bänd, aga mitte eestikeelne, on Lexsoul Dancemachine, nad on megaägedad. Ja salaja meeldivad Traffic ja Koit Toome ka.
Kusjuures! Üks õhtu just kuulasin mingit übervana Code One’i lugu 😀
Kusjuures! Koit Toome akustilised kontserdid on väga tasemel. Tõnu on muusikaga tegelenud ja tal on seetõttu väga hea muusikamaitse ning kui ta varem ei saanud aru miks me naiskadega tema kontserditel käisime, siis pärast üht akustilist kontserti sõi Tõnu heameelega oma sõnu.
Peale Termika ja Smilesi, mis on rohkem seltskonnas kuulamise muusika, meeldib mulle ka Tom Valsberg 🙂
Jaa, Tom Valsberg on mõnus, lisasin ka enda listi. Aitäh, Kelly!
Minu meelest on Eesti muusika väga lahe ja kuulan seda rohkem kui välismaist muusikat. Vahepeal ma unustan end youtube Eesti muusikat uurima ja kuulama, eriti põnev on meelde tuletada neid vanemaid laule, mida mina kuulasin lapsena.
Kõige enam on minu playlistis Lennat, Liisi Koksoni, Inest, Mari Pokineni/Jürjensit ning ka mõned Birgiti laulud. Ja siis on sellised üksikud lood nagu näiteks Marie Vaigla Oled Olemas või Elina ja Stigi Uus paat ja Kõnõtraat. Sellel suvel lisasin playlisti ka Mikk Mäe Lõkke ääres, Jüri Pootsmani Tormi ja Trafficu Sekundiga.
Lisaks meeldivad mulle Eesti artistide akustilised kontserdid. No niiii mõnusad :). Suvel käisin Birgiti ja Jüri kontserdil ja mulle väga meeldis. Üks tuttav ütles, et ta selle pärast ei läinud, et tundus liiga uimane, aga mulle just nii meeldibki. Mulle meeldib kuidas kontserditel ja ka üldse artistid laulavad ka vanemaid laule (nagu juba nimetatud Elina ja Stigi lood, või Lenna ja Taukari Dejavu). Sellepärast on mu listis ka mitmed Laula mu laulu lood.
Jaa, akustilised kontserdid on neil tõesti mõnusad. Siis ikka kuuled seda moonutamata häält ja saad aru, KUI hästi nad tegelikult laulavad. 🙂
Ma kuulan päris palju eestikeelset muusikat. Olen kursis artistidega, kes niiöelda popid on ja ka vähemtuntud tegijatega. Kui mõnel eesti lauljal või bändil tuleb uus lugu välja, siis ma alati kuulan. Minu meelest on see lihtsalt normaalne olla kursis sellega, mida minu kaasmaalased teevad. Mulle meeldib ka mõelda niimoodi, et nende loominguga kursis olemine on nagu natuke nende toetamine. Ja oma kaasmaalasi peab ikka toetama 🙂
Ma ei tea, kas mulle ainult tundub, aga aasta aastalt teevad eestlased üha rohkem muusikat ja uusi noori artiste tuleb ka nagu seeni pärast vihma. Eks ilmselt paljuski on see superstaarisaate teene. Aga minu meelest on see igati tore. Ja ma pigem ei mõista neid inimesi, kes lihtsalt põhimõtte pärast ei kuula eesti muusikat. Ma olen kuulnud selliseid lauseid, et ah, mis seda saasta ikka kuulata. Samas need inimesed teavadki eesti artistidest võibolla Smilersit ja Terminaatorit (mitte, et nemad saast oleksid, aga noh, nad on väga pikalt tegutsenud ja neid üldiselt ikka teatakse).
Igatahes väga lahe postitus Sinu poolt. Ma pole ammu üheski blogis sõna sekka öelnud, aga Sina tekitasid soovi ka oma arvamust avaldada 🙂
Tead Sandra, me peaksime kunagi kohtuma. 😛 Olen sellele juba ammu mõelnud tegelikult. Lisaks sellele, et Sa nimekaimps oled, oled mulle alati mõnusa inimesena tundud. Oled Sa muidu endiselt veel Valgamaalases tööl või millega tegeled praegu? 🙂
Tead, Sandra, ma olen ka seda kohtumise asja mõelnud, aga ma pole kunagi julgenud välja pakkuda 😀
Valgamaalasest ma tulin ära juba kuskil poolteist aastat tagasi. Kokku ma olin seal natuke alla aasta.
Praegu õpin Tartu Ülikoolis teisel aastal ajakirjandust. Suvel töötasin näiteks “Seitsmestes uudistes”. Veetsin seal kolm kuud ja kuigi ajalehes oli tore töötada, siis tänu Seitsmestele olen aru saanud, et minu tõeline kutsumus on hoopiski televisioon ja selles suunas ma ka pürgin. Eks näis, mis tulevik toob.
Ma tean, et Sa lõpetasid ülikooli ära, aga mis sa nüüd edasi teed?
Endale meeldivad väga Curly Strings (aga peamiselt ainult live`s, sest nad kuidagi annavad edasi sellist mõnusat tunnet 🙂 ) Meeldib kuulata ka Jäääära ning väga meeldib Laura Remmelga hääl, kuid tema poplaulud ei ole mulle väga meelt mööda. Lemmik eesti laulja on aga vaieldamatult Hendrik Sal-Saller, keda ma võin kuulata nii Smilersiga koos, üksinda, akustiliselt jne. Ta lihtsalt on väga väga sümpaatne inimene. Ja kuigi tal on väga palju lugusid, mis on nn. poplood, siis tegelikult on ta lood sügavamad kui ainult “kaasa laulmiseks” .
Nad on lives tõeliselt lahedad (olen ainult videoid vaadanud, alati kui tahan piletit mõnele kontserdile osta, siis… on kõik välja müüdud). 🙂 Ja see ehe emotsioon ongi täpselt see, mida nende juures imetlen. Ja Sal-Salleri osas on Sul täiesti õigus! 🙂