Uhuhuu, ma ei teagi nüüd kust alustada, sest see kõik tundub nii ebareaalne ja kui täna notarist tulime, siis me lihtsalt vaatasime üksteist kalanägudega ja naersime… Sest see ei ole meile ikka veel kohale jõudnud…

Esialgu vist peaks pealkirja väikse muudatuse tegema, sest uudised on ikka meilt kolmelt! Sipsikukene ju ka! 😀 Sorri, kui suutsin teid taaskord pränkida ja pealkirjaga kohale meelitada, aga ühise kodu saamine on ju sama põnev uudis kui lapseootus. Aga selle teise asjaga me veel ootaks veidi. 🙂

Igastahes huh, jaa, lõpetasime selle veebruarikuu nüüd eriti mõnusasti ära ja tegime endale aastapäevaks (meil sai 16. veebruar 9 aastat) ühe eriti vahva kingituse – ostsime korteri (tegelt pole päris nii, et kogu aeg nõnda kalleid kingitusi teeme, lihtsalt tore on nii mõelda, haha)! Viimased kuud on olnud lihtsalt nii elevusttekitavad ja mõte esimesest ühisest kodust paneb lihtsalt nii naeratama. Kõige toredam on asja juures ka see, et saime täpselt selle korteri, millest siin viimased kuud unistanud ning kuhu end “sisse mõelnud” oleme.

Kui aeg nüüd täiesti tagasi kerida, siis oma kodule hakkasime tõsisemalt mõtlema ja aktiivselt kuulutustel silma peal hoidma juba suvel, ent kuna meil ei olnud otseselt kiiret, siis oli meil aega otsida seda “õiget”. Kuna meile ikka ja endiselt Viimsi kant väga meeldib, siis püüdsime ikka otsida midagi siia… Samas vaatasime kortereid ka üleüldse Tallinna piirkonnas, aga õnneks leidsime midagi südamelähedast ikkagi siitsamast.

Ja me otsisimegi pigem korterit, sest meie mõlema vanemad elavad maal ning kevadel/suvel tahame nii või naa küllaltki palju sealkandis olla ning sellele lisaks veel oma majapidamine maja näol oleks hetkel too much. 🙂 Nii et selline korteri plaan on hetkel igati super! Eks tulevikumuusika tuksub ka oma maja suunas, aga hetkel on meile kolmetoalisest korterist rohkem kui küll.

Veel oleme tõeliselt õnnelikud selle üle, et uus kodu saab olema ümbritsetud roheluse ja pargi, mitte teiste kortermajadega. Me vaatasime ka igasuguseid uusarendusi, mis siia Viimsisse hetkel ehitatakse, aga üks suurimaid miinuseid meie jaoks ongi see, et neid samasuguseid karpe ehitatakse üksteise otsa ja kõrvale ja igale poole nii palju… Ja hetkel elades kohas, kus aknast välja vaadates näeb sada teist akent, on mõte “puhtast” vaatest nii rahustav. Ja see mõte, et ilusate ilmade korral saab tagahoovis põhimõtteliselt piknikut pidada või päikest võtta on ka igati mõnusaks lisafaktoriks. Ja häid külgi on tegelikult terve posu. 🙂 Kõige rohkem elevil oleme ilmselt sellepärast, et hakkame seal varsti väikest remonti tegema ja saame selle täpselt meie nägu kujundada. Kuigi meie uus kodu on täiesti valmis elamiseks ja seal ei peaks üldse midagi ümber tegema, siis tahame ikkagi natukene seal muudatusi teha.

Ma olen siin igatepidi mõelnud, et kuidas seda vahvat protsessi ka siia blogisse jäädvustada ja vahepeal mõtlesin, et äkki teeks meie kolimisest ja remontimisest mingi toreda videoseeria? Või enne-pärast pildipostitused? Kas sellised asjad huvitaksid teid? Ma iseenda jaoks kindlasti jäädvustan need hetked.  Igastahes andke kommentaarides märku, kui võiksin need ka teile vaatamiseks üles panna. 🙂

Huhh, nii-nii-nii põnev, me oleme niii õnnelikud! Jagan siin ühtlasi pilte Keila-Joast, kus me tegelikult juba tükk-tükk aega tagasi käisime. Kui mõnel nädalavahetusel miskit lahedat ette võtta tahate, siis soovitame sinna kindlasti minna. Seal on nii ilus! Ja kevadel/suvel soovitame uuesti minna ja siis juba pikem jalutuskäik ette võtta.

Pärast mõnusat ja karget pühapäeva käisime aga uudistamas Viimsi käsitööburgerite kohvikut/minirestorani Burger Kitchenit ja o-m-g, kui maitsvaid asju nad seal valmistavad. Käsitöö friikad ja burks olid lihtsalt super! Me võtsime vist selle kõige tavalisema burgeri ja see oli küll tõeliselt maitsev! Hinnad ka päris mõistlikud (võrreldes teiste Viimsi söögikohtadega), nii et soovitan läbi hüpata.